Susanna On the Go
Türkiisne India ookean ja selles paistvad kaljusaarekesed

Reisiaasta 2019 ja vaade uude aastasse

Ma konkreetselt ei suuda uskuda, et me jõudsimegi omadega uude aastasse välja! Tähendab, ega see iseenesest pole üllatus, et aeg ikka edasi läheb, aga 2019 teine pool tundus nagu eriti kiiresti lippavat. Kuigi ma viimasel ajal siin rohkem kuuvarjutusena figureerinud olen, siis tahaksin oma reisiaasta üle muljetada ja kokkuvõtteid teha ikka. Eks ma jõuan neid tehtud reise järgmiste nädalate jooksul ka natuke usinamalt veel tutvustada, sest ega ma oma aasta eksootilisematest sihtkohtadest ju polegi jõudnud rääkida. Mulle ei meeldi sihtkohti kuidagi järjestada ja pingeritta panna, sest eks igal riigil ole oma võlud ja kõik kogemused on alati nii subjektiivsed, olles…

Päevad Harvardis

Days spent in Harvard

Kuigi mu Bostoni lugude ilmumine on siin blogis veninud nagu hilissügisesed koolipäevad, tahan teile siiski rääkida oma kunagise unistuse täitumisest ja Bostonis „elades“ pidevalt Harvardi vahet käimisest. Harvardi ülikool, üheselt mõistetav hariduse ja elitismi sümbol vast kogu maailmas, käib ilmselt iga noore akadeemiku unistustest vähemalt korra läbi. See oli kindlasti 15-aastase Susanna unelm ja, olgem ausad, on seda ka 25-aastase Susanna jaoks. Tehniliselt ei asu Harvardi peamine linnak mitte Bostonis, vaid hoopis Cambridge’s. Cambridge’i lahutab Bostonit vaid Charles’i jõgi, mille silla pealt ületamine võtab ühistranspordiga aega 5 minutit ja jalgsi ligikaudu 15 minutit. Seega on linnad tõeliselt üksteisega põimunud ja…

Bostoni ülikoolikogemus

University life in Boston

After getting a green light from the US Embassy in Tallinn, I started preparing myself mentally for the university life in the States. Since my priorities are clearly in tact, I decided to re-watch Gilmore Girls. Rory’s life in Yale was exactly what I expected from my program as well. (Pardon, #nerdalert). Clearly, a summer program is nowhere near to being enrolled for full degree studies, but compared to Europe my experience was sure to be iconically American as well.

Viisajutud: Pärast Iraani USAsse

Visa talks: USA after Iran

In many ways, this spring went by under the star of anticipation for me. In the beginning of 2019, I learned that I had been selected to participate in an academic summer program, sponsored by the US Department of State. However before the final confirmation, I had to go through quite a background check. This whole process — since the first congratulations from the US Embassy until I finally crossed the border in Boston — took around half a year. Half a year when I inevitably had to ask myself: is this where I come to regret my travels to Iran?

Ühe päevaga läbi Petra: beduiininaistest, kloostrist ja pimedani jäämisest

Ühe päevaga läbi Petra: beduiininaistest, kloostrist ja pimedani jäämisest

Kui olime varakambri vaateplatvormilt tagasi tulnud, jätkus meie matk läbi Petra. Mu sõbranna otsustas giidi saatel jätkata kõrgustes ronimist, suundudes mäe tipus asuvasse iidsesse ohvripaika. Kuna minul oli märgistamata mägiteedest mõneks ajaks küllalt saanud, otsustasin hoopis vanu hauakoopaid uudistama minna. Petra pole pelgalt muuseumipaik, vaid terve kunagise tsivilisatsiooni keskpunkt, seega on linnas palju, mida avastada.

Ühe päevaga läbi Petra: tee varakambrini

Ühe päevaga läbi Petra: tee varakambrini

Hommik beduiinilaagris oli varajane, sest tahtsime enne suuremaid turistihorde Petra väravatest sisse jõuda. Varane start oli oluline juba seetõttu, et saime Petras veeta vaid ühe päeva, mis paljude hinnangute põhjal polnud sugugi piisav. Seega pidime oma piiratud ajast võimalikult palju välja pigistama. Vähemalt oli piletite osas lihtne. Nagu varem mainisin, olin ma enne reisi ostnud Jordaania e-viisa, mis ühtlasi kehtis ka kõigi riiklike vaatamisväärsuste piletina. See tähendas, et Petra üsnagi kulukat piletit ei pidanud ma eraldi ostma, vaid näitasin väravas vaid oma viisa arvet. Piletihinnad on seal umbes 60-80€ kandis ja järjekorras kassas väga pikad.

Wadi Rum ja öö Väikese Petra beduiinilaagris

Wadi Rum ja öö Väikese Petra beduiinilaagris

Wadi Rumi kõrbeline Kuna meie aeg Jordaanias oli väga piiratud, olime oma reisi üsna hästi ära plaaninud; spontaansusteks palju ruumi ei jäänud. Iroonilisel kombel tuli muidugi spontaanseid hetki rohkemgi ette kui tavaliselt ning kõik meie plaanid lendasid vastu taevast. Üllatused algasid juba lennujaamast väljudes, kui oma tellitud transfeeri ootama jäime. Jah, esimest korda elus oli mul transfeer tellitud! Paraku see aga välja ei ilmunud ning pärast tunniajast ootamist lontisime viimaks  ammu ootavate taksode juurde. Kohalikud taksojuhid teatsid rääkida, et tegu on levinud petuskeemiga, mille õnge turistid reaalselt igapäevaselt langevad. Hea algus, eksole?

Öörongiga Euroopasse ja Jordaania poole

Öörongiga Euroopasse ja Jordaania poole

Kuigi plaanin edaspidi veel kirjutada natuke enda reisidest, muljetest ja lemmikutest sihtkohtadest ka Türgis, siis liigun puhtalt vahelduse mõttes praegu hea meelega edasi järgmiste rännakute juurde. Nagu olen varemgi maininud, oli Istanbulis elamise juures üks suurimad plusse see, kui palju mugavaid lennuühendusi sealt linnast läheb. Täna on Istanbulis kaks suurt rahvusvahelist lennujaama, mis opereerivad lende reaalselt üle terve maailma. Seikluse mõttes otsustasin ühe suurema reisi ette võtta aga hoopis Sofiast, Bulgaaria pealinnast. Ja kui ma ütlen, et seikluse mõttes, siis ma tegelikult pean silmas hiiiiiiirmusodavaid lennupileteid, nagu ikka!

Tagasivaade õpingutele Türgis

Tagasivaade õpingutele Türgis

Vastvalminud teoloogia instituudi kämpus Üsküdari linnaosas Päris pikka aega on siin lehel vaikus olnud. Ega ma tegelikult pole blogi päris ära unustanud, vaid pidin töökohustuste tõttu mõnda aega veidi madalamat profiili hoidma. Aga nüüd ma olen tagasi! Ja jätkan hea meelega muljetamist oma reisimistest, elust Türgis, välismaal õppimisest ja kõigest muust. Kõigepealt olekski aeg tõmmata joon alla mu õpingutele Istanbulis.

Back to Top