Kujutate ette, ma olen jälle siin! Ei jõudnud aastatki mööda minna, uskumatu. Kas teile tundub ka, et blogimine üleüldiselt on kuidagi vaiksemaks jäänud? Nüüd, kus meil juba kaks aastat on aega varasemast rohkem käes (räägib lastetu kodukontoris istuv inimene), on kuidagi eriti raske leida energiat või isegi tahet, et sõnu ritta panna. Samas on endal teiste lugusid alati õudselt hea meel lugeda, nii paljud blogipidajad on ju aastaid oma lugejaid meeles pidanud ning see virtuaalne ring on ju omamoodi sõprusringkond 🙂 Samamoodi on ise tore omaenda mälestusteski sirvida, kui need kronoloogiliselt koos piltidega siia lehele üles riputatud.  Nii et pika…