Susanna On the Go

kogemata kaukaasias / trans-caucasian öörong

Kell oli 21.25. Vaatamata kõigi kohalike soovitusele, olin siiski otsustanud öörongiga riigist lahkuda. Ma ei otsinud mugavust, tahtsin hoopis kogemust ja emotsioone. Ja üksindust.

Olin napilt jõudnud mäe pealt rongijaama, saanud viimase hetke pileti kõige madalamasse klassi ja hüppanud perroonilt läbi rongiukse. Kallistasime-musitasime saatma tulnutega ukse peal, nemad perroonil ja mina rongil. Hakkasime liikuma, perroonil veel lehvitati, naeratati, joosti rongile järgi… Üks maailma ilusamaid hüvastijätte.

Vagun oli peaaegu tühi, kuid õnneks rääkisid kaks noort naist inglise keelt ja aitasid mul end sisse seada. Magasime kõik läbikäidavates usteta platskaartides, magamisasemeks õrnalt polsterdatud pingid, kuhu sai peale panna madratsi, padja ja konduktori poolt antud voodipesud. Tekiks võis võtta teise madratsi.

Rong oli hämar ja inimesed vaiksed. Kuulsime rataste raginat ja läbi maastike kihutamist. Tundus, nagu sõidaksin läbi aastakümnete, tagasi 1950ndatesse. Raudtee oli ehitatud nii kitsalt mägede vahele, et oleksin võinud mõlemast aknast käe välja pista ja mäenõlvu katsuda. Ma olin nii õnnelik, et tahtsin igavesti vaikida.

Kella 4 paiku jõudsime Gruusia piirile, kus rong ja reisijad kahe tunni jooksul põhjalikult läbi otsiti. Mulle ei esitatud erilisi küsimusi, õnneks on eestlastel nii armeenlaste kui grusiinidega head suhted. Venekeelseid vigureid ei pidanudki tegema. Uni oli hirmsasti silmas. Minust teisel pool seina oli naine, kes kõik passikontrollid maha magas. Piirivalvurid püüdsid teda nimepidi äratada, aga tulemusteta. Armu talle siiski anti ja löödi templid ilusti passi.

Piirist linnani oli ainult paar tundi sõita ning seegi möödus lihtsalt magades. Rongi pidev rappumine muutus hällitavaks ja vagun oli eriliselt soe. Ka mu mägironimisest lirtsuvmärjad saapad kuivasid selle 11-tunnise sõidu jooksul ära.

Tbilisi hommik oli külm ja karge. Astusime maha oma nõuka-aegsest rongist ja ikka veel polnud sellist tunnet, nagu see oleks päris olnud.

Uskumatu, et rongisõit võib ühel hetkel terveks eluks muutuda.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Back to Top