Susanna On the Go
Shiraz, ilmalik mošee ja iidne Persepolis

Shiraz, ilmalik mošee ja iidne Persepolis

Pärast imeilusat Esfahani oli meie järgmine sihtkoht Iraanis kõrbelinn Shiraz. Seekord ei sõitnud me ööbussiga. Jätsime raske südamega oma armsa sõbra Mohammadiga hüvasti, istusime ennelõunal bussi peale ja loksusime selles kuni hilisõhtuni välja. Vahepeal saime aga üllatuse osaliseks – nimelt selgus, et meie tolleõhtune majutaja oli samal hommikul lapse saanud ja arusaadavatel põhjustel meid vastu võtta ei saanud. Mõtlesime, et olgu – mis siin ikka, küll olukord kuidagi laheneb… Ehk teisisõnu paanitsesin ma järgmised kaheksa tundi oma istekohal ja kujutasin ette, kuidas pargipingil magades kohalikud koerad meid purema tulevad… Või tuleksid, kui islami kultuuris koerad lubatud oleksid.

Kohale jõudes ja endiselt kodutud olles, lahendasime olukorra nii nagu reisijad enne internetti ja kodumajutust. Leidsime taksojuhi, lasime end viia odavasse hotelli ja olime rõõmsad. Maksime öö eest kahe peale 500 000 riali ehk 50 000 tomani ehk umbes 11€.

Shiraz linnana meile jällegi erilist muljet ei avaldanud. Luksuslikud kullapoed vaheldusid räämas, lagunenud majadega ning inimesed tundusid olevat stressis ja kurvad. Ilm oli ka vihmane – tegu oli siiski südatalvega. Ehk oli mulje jätmisel ka sel oma osa. Jagasin jooksvalt oma instagrami kontol ka väikest pildiseeriat “Streets of Shiraz”, kus näitasin linna hubasemat ja ilusamat õhustikku. 

IMG_1236
Vihmavarjuallee kullapoodide kohal. Katsetasime ka vihmaga järgi – saime märjaks.
IMG_1241
Iraanlaste lemmik liiklusvahend – mootorratas. Tõenäoliselt turvalisem kui enamik autosid.
IMG_1252
Kui mitu diivanit mahub ühe auto katusele? Sander loeb üle.
IMG_1257
Kõrvaline tänav Shirazi kesklinnas, internetipunkti ja halva kohviga.
IMG_1259
Majasein ehitatud olemasolevatest vahenditest. Shirazi kesklinn.

Varahommikul külastasin ka Shirazi pärli Nasir-al-Mulk mošeed, tuntud ka kui Pink Mosque/Roosa mošee. Pühakoja enda loomise lugu on naljakas – nimelt on kõigi mošeede seinad traditsiooniliselt täis maalitud lõigukesi koraanist. Selle konkreetse mošee ehitaja oli aga olnud ilmalik, nii maalis ta koraani tsiteerimise asemel seintele lillekesi ja Baieri-stiilis talumaju, valdavalt roosades toonides. Jutu järgi on tegu kõige ilmalikuma mošeega Iraanis. Päikselistel hommikutel avaneb mošees uskumatu vaatepilt, kui vitraaž-akendest hommikupäike sisse paistab ja palveruumi valgustab. Minu külastuse ajal oli paraku taevas pilves ja sellisest värvide mängust ma osa ei saanud.

nasir-al-molk-mosque-shiraz-800x600
Pilt on pärit SIIT. Mina kahjuks sellist vaatepilti ei näinud.

Kõige eredam osa meie Shirazis käimisest oli aga kahtlemata iidse Persepolise külastamine. Persepolis asub Shirazist ligikaudu 80 km eemal, nii et omapäi sinna saada on raske. Meie leidsime Couchsurfingu vahendusel endale vahva vanema härrasmehe autojuhiks ja giidiks, kellega veetsime koos terve päeva. (Kes on minemas, küsige minu käest kontakte!) Tõlkes Pärsia linna tähistavast ajaloolisest keskusest on tänaseks alles jäänud küll ainult varemed ja hauakambrid, ent needki on suursugused ja külastust väärt. Linn ehitati 5. saj BC, ehk ligikaudu 2500 aastat tagasi. Linna ehitajateks olid Darius I, Xerxes I ja Artaxerxes I, ka kõigi nende hauakambrid on Persepolise vahetus läheduses.

Foto-19
Esimene pilk Persepolisele – kõrgel platvormil asuv linn on väga populaarne sihtkoht turistidele, isegi madalhooajal.
Foto-20
Gate of All Nations väravad on endiselt suursugused.
Foto-21
Lagunenud Xerxise I palee. 2500 aastat tagasi oli sel ka katus peal.
Blogisse-2
Vaade Xerxise hauakambri eest. Persepolise linn on ligi 5 hektari suurune. Esiplaanil, täpselt Sandri taga, on näha hiiglaslikku varakambrit, mis oli tol ajal täis kulda ja muud väärtuslikku.

Persepolise sissepääs maksis 150 000 riali ehk 15 000 tomani ehk ligikaudu 3€ inimesele. Oma autojuhile maksime sõidu eest kumbki 300 000 riali ehk 30 000 tomani ehk 6€. Kogu väljasõit võttis aega umbes 8 tundi, millest vähemalt poole veetsime Persepolist avastades. Kusjuures täiesti uskumatult tõmbasime me ka seal, ajalooliselt ja kultuurliselt niivõrd tähtsas paigas, enam-vähem tsivilisatisooni alguspunktis. Iraanlastest turistid tulid nii mõnelgi korral pilte tegema hoopis minu ja Sandriga, mitte kuulsa linna varemetega.

Nii ajaloolisi kohti külastades muutub minu ajaloohuvi alati veel kübekese võrra suuremaks. Nüüd, Eestis tagasi olles, vaatan hoolega ka Iraani- ja Persepolise teemalisi filme, et kogu nähtut veelgi paremini hoomata. Maailm on ikka õudselt põnev paik!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Back to Top