Susanna On the Go
Ühe päevaga läbi Petra: tee varakambrini

Ühe päevaga läbi Petra: tee varakambrini

Hommik beduiinilaagris oli varajane, sest tahtsime enne suuremaid turistihorde Petra väravatest sisse jõuda. Varane start oli oluline juba seetõttu, et saime Petras veeta vaid ühe päeva, mis paljude hinnangute põhjal polnud sugugi piisav. Seega pidime oma piiratud ajast võimalikult palju välja pigistama. Vähemalt oli piletite osas lihtne. Nagu varem mainisin, olin ma enne reisi ostnud Jordaania e-viisa, mis ühtlasi kehtis ka kõigi riiklike vaatamisväärsuste piletina. See tähendas, et Petra üsnagi kulukat piletit ei pidanud ma eraldi ostma, vaid näitasin väravas vaid oma viisa arvet. Piletihinnad on seal umbes 60-80€ kandis ja järjekorras kassas väga pikad.

Wadi Rum ja öö Väikese Petra beduiinilaagris

Wadi Rum ja öö Väikese Petra beduiinilaagris

Wadi Rumi kõrbeline Kuna meie aeg Jordaanias oli väga piiratud, olime oma reisi üsna hästi ära plaaninud; spontaansusteks palju ruumi ei jäänud. Iroonilisel kombel tuli muidugi spontaanseid hetki rohkemgi ette kui tavaliselt ning kõik meie plaanid lendasid vastu taevast. Üllatused algasid juba lennujaamast väljudes, kui oma tellitud transfeeri ootama jäime. Jah, esimest korda elus oli mul transfeer tellitud! Paraku see aga välja ei ilmunud ning pärast tunniajast ootamist lontisime viimaks  ammu ootavate taksode juurde. Kohalikud taksojuhid teatsid rääkida, et tegu on levinud petuskeemiga, mille õnge turistid reaalselt igapäevaselt langevad. Hea algus, eksole?

Öörongiga Euroopasse ja Jordaania poole

Öörongiga Euroopasse ja Jordaania poole

Kuigi plaanin edaspidi veel kirjutada natuke enda reisidest, muljetest ja lemmikutest sihtkohtadest ka Türgis, siis liigun puhtalt vahelduse mõttes praegu hea meelega edasi järgmiste rännakute juurde. Nagu olen varemgi maininud, oli Istanbulis elamise juures üks suurimad plusse see, kui palju mugavaid lennuühendusi sealt linnast läheb. Täna on Istanbulis kaks suurt rahvusvahelist lennujaama, mis opereerivad lende reaalselt üle terve maailma. Seikluse mõttes otsustasin ühe suurema reisi ette võtta aga hoopis Sofiast, Bulgaaria pealinnast. Ja kui ma ütlen, et seikluse mõttes, siis ma tegelikult pean silmas hiiiiiiirmusodavaid lennupileteid, nagu ikka!

Tagasivaade õpingutele Türgis

Tagasivaade õpingutele Türgis

Vastvalminud teoloogia instituudi kämpus Üsküdari linnaosas Päris pikka aega on siin lehel vaikus olnud. Ega ma tegelikult pole blogi päris ära unustanud, vaid pidin töökohustuste tõttu mõnda aega veidi madalamat profiili hoidma. Aga nüüd ma olen tagasi! Ja jätkan hea meelega muljetamist oma reisimistest, elust Türgis, välismaal õppimisest ja kõigest muust. Kõigepealt olekski aeg tõmmata joon alla mu õpingutele Istanbulis.

Mis tunne on õppida islamikoolis

Mis tunne on õppida islamikoolis

Killuke üliuhkest teoloogia linnakust Ma olen nüüd siin juba nii pikalt olnud, et enam-vähem saan vist kooli sisekliimast, reeglitest ja hierarhiast aru. Nii mõneski mõttes oli see Marmara ülikooli õppima tulek nagu pea ees tundmatusse vette hüppamine. Istanbuli olin ma ju varem korduvalt külastanud ning linna tõeliselt kiindunud, kuid ülikoolielu ei osanud ma küll realistlikult ette kujutada. 

Vaheeksamid ehk midterms Marmaras

Vaheeksamid ehk midterms Marmaras

Semestri selgroo murdmisega ühes tuli novembri alguses sooritada Marmara ülikoolis ka terve hulk eksameid. Kuigi Eesti tudengeid on Türgis varemgi õppimas käinud, ei ole nende kogemusi väga palju avalikult kirjas, seetõttu jagan veidi täpsemalt ka enda kogemusi esimeste eksamitega ja üleüldse siinse õppesüsteemiga. Türgi ülikoolid peaksid vähemalt eksamite poolest üksteisele üsna sarnased olema, seega saavad tulevased vahetustudengid ehk natukene taustinfot.

Türgi elamisloa kadalipp

Türgi elamisloa kadalipp

Kõige keerulisem osa Türgis õppimise juures on paberimajandus. Kogu see rist ja viletsus, millest ma viimase kahe kuu jooksul olen pidanud läbi minema, panevad mind kohe tõsiselt Schengenit igatsema. Praegu tundub mõeldamatu, et inimesed võiksid lihtsalt kotid pakkida ja teise riiki elama või õppima minna. Euroopa riigi kodanikuna on mul õigus Türgis 90 päeva viibida ning selle perioodi lõppedes peaks mul elamisluba olema, et igapäevaste toimetustega edasi minna. Reaalsuses see kahjuks nii olema ei saa. Ent alustame siis algusest: Veel Tallinnas olles, vahetult enne semestri algust, pidasin ma kirjavahetust nii Eesti saatkonnaga Ankaras kui Türgi saatkonnaga Tallinnas ning mõlemad toonitasid,…

Nädalavahetused Türgis ehk kuidas ma 1000 kilomeetrit Ida-Türki lendasin

Nädalavahetused Türgis ehk kuidas ma 1000 kilomeetrit Ida-Türki lendasin

Eelmisel nädalavahetusel lendasin ma Ida-Türki, 1000 kilomeetrit Istanbulist kagu poole. See on muideks üks segavamaid asjaolusid Türgis õppimise juures — nimelt on siin väga mugav reisida, eriti veel Istanbulis elades. Mõlemad Istanbuli lennujaamad sõidutavad igapäevaselt inimesi sadadesse sihtkohtadesse nii Türgis kui kogu maailmas ja seda veel väga heade hindadega. Siinne odavlennufirma Pegasus Airlines teeb ka pidevalt kampaaniad, nii et mu postkast täitus lennupiletitega juba septembrikuus. Hatay on üks minu unelmate sihtkohti olnud juba päris mitu aastat. See asub Vahemere idakaldal ja piirneb pikalt Süüriaga. Hatay pealinn Antakya ja sõja-eelselt Süüria suurim linn olnud Aleppo on üksteisest kõigest 100 km kaugusel….

Erasmuse elu Istanbulis

Erasmuse elu Istanbulis

Vahel ma loen esmaspäeva õhtuti oma messengeri sõnumeid ja mõtlen, mis ma siin elus valesti olen teinud. Samal ajal kui tavalised Erasmuse tudengid teevad plaane nädala alguses beer pongi mängima minna (7 korda nädalas väljas käia on okei, kui elad stipendiumi peal ja deklareerisid terveks semestriks ainult ühe õppeaine), õpin mina järjekordseks araabia keele eksamiks ja surun kella 21 ajal haigutusi alla. Erasmuse halb maine saab siin natuke tõestust. Samas on Marmara näol tegu meeletult suure ülikooliga, juba Erasmuse tudengeid tuleb neil igal semestril sisse ca 600 ringis. Selge see, et nende hulgas on erinevate eesmärkidega noori. On ka neid,…

Back to Top