Susanna On the Go
Reisiaasta kokkuvõte: 2021 lemmikud

Reisiaasta kokkuvõte: 2021 lemmikud

Jaanuari esimene pool peaks veel sobima ka reisiaasta kokkuvõtete jaoks, eks?  Kuigi aasta esimene pool seda ette ei ennustanud, siis kujunes 2021. aasta siiski üllatavalt tihedaks reisiaastaks. Kui esimesed kuus kuud ma isegi ei mõelnud riigipiiride ületamisest, siis juulikuust alates tekkis mu kalendrisse nii palju väliskohtumisi, et lõpuks ma isegi ei pakkinud oma kohvrit enam lahti – viskasin koju jõudes vaid riided pessu ning olin valmis paar päeva hiljem uuesti lennujaama poole sõitma. Kõige kiiremaks ajaks kujunes aasta lõpp, kus reisisin sõna otseses mõttes iga päev. See oli ühtaegu küll täielik dream come true, eriti pärast seda kui poolteist aastat…

Kas teeme ühe kirjutamisaasta?

Kas teeme ühe kirjutamisaasta?

Kujutate ette, ma olen jälle siin! Ei jõudnud aastatki mööda minna, uskumatu. Kas teile tundub ka, et blogimine üleüldiselt on kuidagi vaiksemaks jäänud? Nüüd, kus meil juba kaks aastat on aega varasemast rohkem käes (räägib lastetu kodukontoris istuv inimene), on kuidagi eriti raske leida energiat või isegi tahet, et sõnu ritta panna. Samas on endal teiste lugusid alati õudselt hea meel lugeda, nii paljud blogipidajad on ju aastaid oma lugejaid meeles pidanud ning see virtuaalne ring on ju omamoodi sõprusringkond 🙂 Samamoodi on ise tore omaenda mälestusteski sirvida, kui need kronoloogiliselt koos piltidega siia lehele üles riputatud.  Nii et pika…

Elust ja särtsust ja identiteedist

Elust ja särtsust ja identiteedist

Alates eelmisest märtsist on mul on olnud palju aega. Aega, et istuda iseendaga ja püüda aru saada, miks ma mitte midagi ei tunne. Miks ma tajun mingit suurt haigutavat tühimikku seal, kus kunagi oli kirjeldamatult palju rõõmu. Olen ju teilegi rääkinud, kuidas öörongidega mööda Iraani kõrbeid loksudes ja mitu kuud Ateenast Eestisse hääletades ja terve ühe suve Harvardis raamatuid lugedes olin ma maailma kõige õnnelikum inimene. No ma natukene olin See Tüdruk, kes võtab seljakoti ja vaatab, mis juhtub. Tähendab, ma olingi see tüdruk – täiuslikult vaba, muretu, usaldav. No vahel leidsin end kiirteel kastiauto pagasilaost, aga kõik oli seiklus….

Palmipuud ja kaljunukk keset India ookeani

Videomeenutus India ookeanist

Maailmas on vahepeal nii palju juhtunud, et mõneti nagu nadi tunne on olnud blogimise peale isegi mõeldes. Ma ei tea, kas keegi vajab teiste inimeste reisimemuaare, kui terve ilm püüab hoopis üleöö muutunud ühiskonnas uuesti oma kohta leida. Kuna ka minul oli pikk periood järgimõtlemiseks ja aja maha võtmiseks (olgu tänatud kodukontor, mis mind viimaks Hiiumaale metsa tagasi viis!), siis olen viimastel kuudel püüdnud hoopis vaikselt reisivideoid teha, mis kirjeldavatest blogipostitustest isegi rohkem räägivad. Eks ma võtan julguse kokku (hirmus on teha asju, milles veel eriti hea ei ole) ja hakkan neid vaikselt siingi näitama. Eesti suvi on mõnus, aga…

Egiptuse külad: Vaikne külatänav Sharqias

Egiptuse külad

Enne kui oma Egiptuse postitusteseeria täiesti lukku panen, tahan teiega veel jagada ühte väga erilist kogemust. Kui mu sõber Youssef kuulis, et olen Kairosse tulemas — ja hea sõber, nagu ma olen, teatasin ma talle oma Egiptusesse tulemisest alles siis, kui juba Siinai-Kairo bussi peal istusin — hakkas ta turbokiirusel mulle ja Norale aegade parimat reisi kokku panema. Tema ülim entusiasm oli ühest küljest armas, kuid teisest küljest ka natuke ebamugav; mis puudutab reisiplaane, siis me Noraga võime mõlemad parajad kontrollifriigid olla ja Youssef paistis tahtvat kogu meie sõitu täienisti ise ära sisutada. Ja seda ta ka viimaks tegi. Aga…

Iisraeli-Egiptuse piir: rohkem jama kui asi väärt

Iisraeli-Egiptuse piir: rohkem jama kui asi väärt

Lähis-Ida ja piiriületused on minu jaoks saanud täielikuks õudusunenäoks ja kahjuks pean nentima, et seda ka põhjusega. Kahjuks Iisraeli-Egiptuse piir ei saanud ka erandiks. Nagu juba eelmises postituses mainisin, otsustasin sel korral Egiptusesse siseneda hoopis läbi Iisraeli, Eilati-Taba piiripunktist. Kuigi üldiselt mu reis ja Siinai mulle väga meeldisid, siis see mõttekäik oli siiski viga. Iisraeli-Egiptuse piiri ma rohkem ei ületaks, vähemalt mitte tänases poliitilises olukorras. Iisraelist Egiptuse poole minnes oli esimene etapp üsna lihtne. Iisraeli piirivalvuritel oli pigem hea meel näha meid riigist kiiresti väljumas. Passi keegi lapata ei soovinud, maksime ainult oma lahkumistasu (kuskil 25€ inimese kohta) ja oligi…

Kiiged, põrandapadjad ja unenäopüüdja kohviku terrassil, mis avanes otse Punasele merele

Siinai poolsaar – tükike paradiisi Punase mere ääres

Minu seekordne Egiptuse reis ei saanud alguse mitte Kairos, vaid hoopis Iisraelis. Ma olen isiklikult hästi suur odavlendude fänn ja seljakotireisidel kaldun üldiselt raha-aja kaalutlusel pigem rahaga koonerdamise ja ajaga priiskamise poole. Nii läks ka sel korral. Otsustasin 50€ eest lennata hoopis Eilatisse, Iisraeli Punase mere kuurortlinna ja seal üle maapiiri Egiptusesse edasi minna, sihiks Siinai poolsaar. Plaanil oli kaks suurt miinust. Esiteks, Egiptuse maapiiri ületamine tähendas seda, et olin edaspidi automaatselt keelatud sama passiga teistesse Lähis-Ida riikidesse sisenemast. Olen oma passi- ja viisasaagadest varem üsna palju kirjutanud, nii Iraani, USA kui Iisraeli valguses. Nüüd otsustasin aga selle sammu siis…

Egiptus: Päevareis Alexandriasse

Egiptus: Päevareis Alexandriasse

Kuna Kairos oli oodatust rohkem teha ja lõunasse Aswani ja Luxori poole me ei jõudnudki sõita, siis otsustasime Noraga, et enne mandri-Egiptusest lahkumist pidime veel vähemalt Alexandria ära nägema. Alexandria on ajaloolise tähtsusega linn Egiptuse põhjarannikul, Vahemere ääres. Linn sai oma nime Makedoonia vallutaja Alexander Suure järgi, kes troopilise kindluslinna enam kui 2000 aastat tagasi rajas. Minu jaoks kõige huvitavam fakt on aga tõsiasi, et Alexandrias asus üks vanaaja seitsmest maailmaimest, täpsemalt siis Pharose tuletorn. Inglise keeles kutsutakse seda tihti küll Alexandria tuletorniks. Tõsi, tuletorni enam tegelikult ei eksisteeri, nagu pea mitte ühtki antiikaja maailmaimedest. Ainus tänaseni säilinud selle ajastu…

Tänavapilt, taamal suur Egiptuse lipp

Kairo esmamuljed

Mõned nädalad tagasi alustasin oma Egiptuse lugusid reisi ühe tipphetkega — pulmakülastusega ja pruudi välja vihastamisega. Tegelikult möödus kogu reis siiski väga toredalt. Tegime ja nägime palju, sõitsime mitmeid tuhandeid kilomeetreid maha ning jõudsime vahepeal ka lihtsalt aja maha võtta ja puhata. Esialgne plaan oli Kairos ühe päevaga turismimagnetid läbi käia ja siis kiiruga linnast ajama panna. Egiptus on ju meeletult suur riik ja 10-päevase külastuse puhul tuleb kõvasti vaeva näha, et kõiki huvipakkuvaid kohti külastada. Kogu Egiptuse reisist tõotas tulla üks paremini planeeritud reise mu elus… ja see kõik lendas muidugi vastu taevast. Ootamatult sai Kairo üheks parimaks osaks…

Back to Top