Olen vast korduvalt maininud, et suured linnad minus üldjuhul erilisi emotsioone ei tekita. Mõned linnad tunduvad lihtsalt nii meeletult üleshaibitud, eriti Euroopa pealinnad. Tõelist värskust ja meeldejäävaid elamusi saab tihtipeale hoopis loodusest ja väiksematest kohtadest. Jeruusalemm, olles ilmselt üks maailma tuntumaid linnasid juba sadu ja sadu aastaid, oli mulle tõeliselt heaks üllatuseks. Jeruusalemm on mõneti nagu Lääne ja Ida kokkupuutepunkt. See on tähtsaks religioosseks keskuseks juutidele, kristlastele ja moslemitele ning vaatamisväärsuseks miljonitele ajaloo- ja kultuurihuvlistele turistidele. Me veetsime Jeruusalemmas kolm päeva ning ikka ei oleks nagu midagi näinud selle ajaga.

Maailmas on nii palju põnevaid paiku, kuhu poliitilise olukorra ja pingete pärast minna ei tihka. Me ostsime piletid Iisraeli juba ammu ära, osalt minu isale kingituseks ning osalt ka iseenda huvi pärast. Hoidsime aga koguaeg üleval võimalust, et võib-olla ei lähe — äkki muutub olukord liialt pingeliseks. Kes ei ole väga kursis, siis Iisraelis toimub väga palju. Lühidalt öeldes on seal üleval territoriaalne konflikt juutide ja araablaste vahel, Iisraeli ja Palestiina vahel. Üldiselt on turistidel rahulik, konflikt puudutab ikkagi kohalikke ja väga konkreetseid piirkondi. Näiteks Gazasse, kus on juba aastaid väga ärev, turiste ohu tõttu ei lastagi. Konfliktipiirkonnas võib aga…