Susanna On the Go

kogemata kaukaasias / Gruusia

Tbilisis on mingi kummaline maagia. Hästi raske on sõnadesse panna midagi nii õrnalt tajutavat, ent see linn haaras mind endaga kaasa. Kõik oli hästi loomulik. Külastasin Tbilisit kaks korda, veetes seal küll vaid mõne ilusa päeva, ent kordagi ei jäänud ma omadega hätta. Mul tarvitses vaid korraks enda ümber ringi vaadata, kui keegi juba lähenes ja abi pakkus, sealjuures püüdmata midagi müüa või kaubelda. Inimesed olid lihtsalt head. Mu viimasel sealveedetul päeval selgus ka karm tõde – nimelt olevat mu nahk, juuksed ja silmad kohalikga võrreldes niivõrd heledad, et vaatamata oma püüdlustele linnapildis eriliselt välja paistsin. (Kuna iseennast kõrvalt ei…

kogemata kaukaasias / trans-caucasian öörong

Kell oli 21.25. Vaatamata kõigi kohalike soovitusele, olin siiski otsustanud öörongiga riigist lahkuda. Ma ei otsinud mugavust, tahtsin hoopis kogemust ja emotsioone. Ja üksindust. Olin napilt jõudnud mäe pealt rongijaama, saanud viimase hetke pileti kõige madalamasse klassi ja hüppanud perroonilt läbi rongiukse. Kallistasime-musitasime saatma tulnutega ukse peal, nemad perroonil ja mina rongil. Hakkasime liikuma, perroonil veel lehvitati, naeratati, joosti rongile järgi… Üks maailma ilusamaid hüvastijätte. Vagun oli peaaegu tühi, kuid õnneks rääkisid kaks noort naist inglise keelt ja aitasid mul end sisse seada. Magasime kõik läbikäidavates usteta platskaartides, magamisasemeks õrnalt polsterdatud pingid, kuhu sai peale panna madratsi, padja ja konduktori…

kogemata kaukaasias / Armeenia

Yerevan rabas mind oma kontrastidega. Ilus ja kole, uus ja vana, kallis ja odav eksisteeris kõik üheskoos. Vanad majad lagunesid ilma uste ja akendeta ning uusi ehitati nende kõrvale. Disaineripoodide vahetus läheduses müüsid armsad vanaisad oma Ladade pagassidest odavalt viinamarju ja apelsine (ning möödudes palusid, et aitaksid neil auto käima lükata :)). Südalinnas asusid ingliskeelsete nimedega tänavad, mille eksisteerimist taksojuhid naljaks pidasid.  Peagi pärast kohale jõudmist selgus, et armeenlaste kellad käivad ülejäänud maailmaga hoopis teises rütmis. Õhtusöögile võis rahumeeli tund aega hilineda ja siiski oma kohalikke võõrustajaid veel tublid kolmkümmend minutit oodata. Lõunaeurooplased rõõmustasid. Meil on sellega vist alati keeruline…

kogemata kaukaasias / väike kultuurišokk

Minu esimene sõit Kaukaasiasse algas paaripäevase varuga. Tahtsin nautida teekonda ja olemist, et võtta sõidust maksimum. Üksi reisimine meeldib mulle väga, ent Kiiev-Tbilisi lennul sain väikese kultuurišoki – nimelt olin lennukis peaaegu ainus naine. Tagapool oli neid veel mõni üksik, ent minu vaateväljas, ees, taga ja kõrval istusid ainult mehed, kes kõik tundusid natukene ähvardava pilguga olevat. Reisinud varemgi Ida-Euroopas, olen kokku puutunud kultuuridega, kus naistel polegi sobilik kodustki välja minna. Kartsin juba, et nii on see ka Kaukaasias ning olen enne kohalejõudmist juba nende kultuuritavadest üle astunud. Hiljem aga selgus, et see oli pigem naljakas juhus ning võisin ka…

seiklused Venemaal / Karjala saared

Nädalavahetusel pakkisime koos oma supervõõrustajatega seljakotid ja seadsime end teele. Sõitsime kõige varasema rongiga Kuznechnoe-nimelisse väikelinna. Rongisõit võttis aega 3 tundi, mille jooksul saime vist küll kõik maailma pingil-magamise-asendid läbi proovida. Aeg-ajalt kõndisid vagunitest läbi suurte kottidega babuškad, kes reisijatele valju häälega vett, maiustusi ja laste mänguasju pakkusid. Kuznechnoes tegime väikese pausi, sõime tillukeses hütis käsitsi valmistatud pirukaid ja asusime jälle teele. Jalutasime läbi linna, pikalt mööda maanteed ja üle kaevanduste, kuni viimaks jõudsime Ladoga järve äärsesse puhkekeskusesse. Laenutasime aerupaadi, pakkisime end koos oma kompsudega sisse ja seal me olimegi! Euroopa suurima järve peal, ajaloolises Karjala piirkonnas, mis meis ilusaid ja…

seiklused venemaal / Peterburg

Venemaa viisat tegema minnes mõtlesime, et millega küll nüüd oleme hakkama saanud. Ostsime Sandriga pool-juhuslikult hirmodavad piletid Peterburgi (10€ edasi-tagasi) ja ega ei jäänudki muud üle kui kohale minna. Mina olin Venemaast unistanud pikalt ja Peterburg tundus hea algus olevat. Leidsime Couchsurfingu kaudu ühe vahva kunstnikest-muusikutest-fotograafidest noore abielupaari, kes meid oma stuudiokorteri põrandal hea meelega majutasid. Tundsime end nende juures nagu kuninga kassid – nad pakkusid meile hilisõhtust Krimmi teed maiustustega ja tõid hommikusöögi voodisse, näitasid Peterhofis ringi ja pakkusid keelelist abi, aitasid aru saada metroosüsteemist ja mis kõige olulisem – andsid meile oma võtme, et saaksime soovi korral päeval koju…

Back to Top