Susanna On the Go
2017. aasta lemmikud sihtkohad

2017. aasta lemmikud sihtkohad

Posted on

2017. aasta on olnud minu jaoks tõeliselt revolutsiooniline. Pooleldi juhuste kokkulangemisel leidsin hea sümbioosi reisimise ja töötamise vahel. Sel aastal ei ole ma mitte ühtki päeva füüsiliselt tööl käinud, kui välislähetusi mitte arvestada. Selle asemel on saanud mu sülearvuti sügavustest ka töökoht, mis mind nüüdseks aasta aega on elus hoidnud. Mis siin salata – naudin oma asukohavaba elu väga ja olen tänu sellele saanud  taaskord sel aastal mõnuga reisida. Kui mu arvutused mind alt ei vea, veetsin 2017. aastal täpselt 99 päeva välismaal. Seega olen järjepidevalt juba kolmandat aastat 3-4 kuud aastast rännanud. Sügisel proovisin veidikene tuure maha võtta, kuna…

Loe edasi
Parimad reisimälestused? Lageda taeva all ööbimine!

Parimad reisimälestused? Lageda taeva all ööbimine!

Posted on

Usun, et paljud eestlased on oma elus rannal maganud. Meil Hiiumaal on see küll üsna tavaline – suvistel lõkkeõhtutel juhtus ikka, et oldi koos kuni päikesetõusuni ja siis polnud mõtet enam koju minna. Parem magasime sõbrannadega paar tundi liival ja hiljem jäime randa peesitama-ujuma. Ma hakkasin üsna noorelt juba iseseisvalt reisima ja ka välismaal olen pidanud magamiskohtadesse loovalt suhtuma. Heade sõpradega magamiskottidesse kerra tõmbunult Itaalias spordiväljakul uinumiseni tähtede vaatamine, Ateenas koidikuni ujumine, Pärsia lahes Iraani saartel lainete loksumist kuulates magamine – need on olnud mu lemmikud reisimälestused. Mulle ei ole võõras ka kiirteede kõrval või bensiinijaamade taga telkimine – Kesk-Euroopas…

Loe edasi
Andaluusia mäed ja Eesti talu keset Hispaaniat

Andaluusia mäed ja Eesti talu keset Hispaaniat

Posted on

Granadasse plaanisime jääda kauemaks, kuid nagu spontaansete reiside puhul ikka, langes palju ebamugavusi ühele ajale. Linnas oli suur jazzmuusika festival käimas, seega olid järgmiseks paariks ööks kõik mõistlikus hinnaklassis külalistemajad ammu välja müüdud. Sandril oli tervis kehv (40 kraadi sooja pole naljaasi!) ja mina pidin lähipäevil ühe mahuka artikli valmis saama. Seega oli telkimine ja suur seiklemine valikust väljas, samas Granadasse jäämise jaoks ei leidnud ka võimalust. Õnneks teadsime üht Eesti meest, kes paarisaja kilomeetri kaugusel mägedes väikest talu pidas. Temal oli külakeses parasjagu vaikus ja ootas meid hea meelega paariks päevaks enda juurde külla. Pelgalt mõte sellest, et võiksime…

Loe edasi
Granada – Euroopa ja Araabia maailma parim võimalik kokkupõrge

Granada – Euroopa ja Araabia maailma parim võimalik kokkupõrge

Posted on

Granadasse jõudes olime juba esimesest silmapilgust pahviks löödud. Isegi öö varjus oli linn imeilus – särtsakas ja elav, kuid samas kultuurist ning ajaloost õhkav. Sõitsime läbi keskajal ehitatud vanalinna ja peatusime hiiglasliku ajaloolise linnavärava juures. Hostelis tervitas meid esimesena koer (igas hostelis peaks olema oma koer!) ja alles mõnda aega hiljem omanik, kes ruumid kätte näitas. Meie ühikastiilis toas oli üks itaallanna, kes viimase aasta Hispaanias oli elanud ning enne koju naasemist veel viimaseid hetki Andaluusiat nautis. Tema otsustas meie eest, et õhtu on alles noor ja peaksime esimese asjana minema kohalikku õhtust melu ja tapast nautima. Vastu ei saanud…

Loe edasi

Autostop Hispaanias – kõige keerulisem hääletamiskogemus!

Posted on

Iga kogenud hääletaja teab, kuidas Euroopas hääletamisregioonid jagunevad. Skandinaavias on keeruline, Baltikum ja Poola on kui paradiis, Kesk-Euroopa on üsna lihtne ning Lõuna-Euroopa pea võimatu. Selles vallas on Euroopa kõige kurikuulsam riik kindla peale Hispaania. Millal iganes reisijad kokku saavad ja hääletuskogemusi jagavad, on üks kindel: Hispaania on kõige kirutum riik Euroopas. Mind see aga loomulikult ei morjendanud – olen ju varemgi pikki päevi maanteede ääres veetnud, kusjuures ilma erilisse meeleheitesse langemiseta. Nii otsustasime ka seekord Hispaaniat väisates enda õnne proovida ning hääletades Madridist Granadasse liikuda. Nende kahe linna vahemaa on ligi kaudu 500 km, seega üsna pikk ots. Küll…

Loe edasi
Kui elu on liiga põnev…

Kui elu on liiga põnev…

Posted on

Kõige keerulisem osa suve juures on võtta end kokku ja teha blogisse oma hektilisest ja muutlikust elust kokkuvõte. Kui tekib kirjutamistuju, leian ma järsku paaniliselt, et õues päike paistab ja ilusa ilmaga toas passimine on teatavasti suisa kriminaalne. Õue ka arvutit viia ei saa, sest seal paistab päike silma ja ekraani pealt ei leia tähti üles. Vihmaseid ilmasid ei paista ka suurt kusagilt 🙂 Nii ma siis siin olen – kuu aega hiljem! Rääkisin viimati Iirimaal käimisest ja odavlennu nippidest. Neid reisinippe on mul veel, palju ja palju, eks jõuan hiljem jagada. Aga kui keegi kergitas juba kulmu, et kuidas…

Loe edasi

Low-budget reisimine – säästulendude nipid

Posted on

Vähe sellest, et lendamine meeletult aega säästab, on see hea planeerimise korral ka kõige odavam viis Euroopas ja lähiümbruses liikuda. Kui bussidega Tartust Hiiumaale sõitmine läheb kindlasti üle 20€, siis sama raha eest olen ma lennanud nii Oslosse, Düsseldorfi, Dublinisse, Milanosse kui enam-vähem igale poole Põhja- ja Kesk-Euroopas. Säästulendude puhul kipub aga kehtima reegel, et sa saad täpselt nii palju kui maksad ning ei sentigi rohkem. Kui rääkida konkreetsetest firmadest nagu RyanAir, WizzAir, EasyJet ja muud sarnases hinnaklassis, siis on odava hinna sees tõepoolest vaid õigus lennukis oma kohale istuda ja käekotti süles hoida. Ära-antav reisikott, käsipagasi pea kohale kappi…

Loe edasi

Maaliline Lõuna-Iirimaa

Posted on

Läänerannikuga võrreldes on Lõuna-Iirimaa veidikene rohkem linnastunud. See-eest saavat nad aga statiliselt paremat ilma ja rohkem päikesepaistet. Teen küll suuri sõnu, kuid minu absoluutne lemmiklinn Iirimaal on Killarney – linn, kuhu sattusin enam-vähem kogemata ja enam ära minna ei tahtnudki. Kusjuures enda õigustuseks võin mainida, et nägin linna nii päikesepaistes kui vihmasajus ja sümpaatia muutus üha tuntavamaks.

Loe edasi

Iirimaa läänerannik

Posted on

Nagu ka eelmises postituses mainisin, on minu lemmikpiirkond Iirimaal just läänerannik ja ookeaniäärsed maakonnad. Üks turistirohkemaid linnasid on kindlasti Galway, mis jääb enam-vähem rannikujoone keskele. Galways käib alati pidu, ükskõik mis aastaajal või nädalapäeval sinna ka ei satuks. Mina eriline väljaskäija ei ole, kuid seal oli isegi omamoodi tore – kõik üürgasid bändile kaasa laulda ja vihtusid poole ruutmeetri peal tantsida. Samas hinnad on sarnased Dublinile ja turistidest paistavad eelkõige silma (ja kõrva) ameeriklased. Ka aastaringse elanikkonna hulgas on väga palju välismaalasi – Galwayl on veider komme inimesi nii endasse haarata, et nad sealt enam ära ei taha minna. Minu…

Loe edasi
Minu lemmikriik – Iirimaa!

Minu lemmikriik – Iirimaa!

Posted on

Iirimaa on maagiline saar täis vikerkaari ja kullapottidega härjapõlvlasi – vähemalt sellised on üldtuntud uskumused. Mida enam selles riigis aega veeta, seda enam tunduvad need ka tõele vastavat. Esimest korda käisin Iirimaal 5 aastat tagasi ning naasesin sõnadega, et võiksin igavesti ka ainult selles riigis reisida. Etteruttavalt võin öelda, et seekord on sarnane tunne – avastada on palju rohkem, kui reisiaeg lubab. Iga nurga taga on midagi ilusat, erilist, ajaloolist või värvilist. Isegi tihedad vihmasajud ei suuda varjutada saareriigi ilu.

Loe edasi
Back to Top