Susanna On the Go
Egiptus: Päevareis Alexandriasse

Egiptus: Päevareis Alexandriasse

Kuna Kairos oli oodatust rohkem teha ja lõunasse Aswani ja Luxori poole me ei jõudnudki sõita, siis otsustasime Noraga, et enne mandri-Egiptusest lahkumist pidime veel vähemalt Alexandria ära nägema. Alexandria on ajaloolise tähtsusega linn Egiptuse põhjarannikul, Vahemere ääres. Linn sai oma nime Makedoonia vallutaja Alexander Suure järgi, kes troopilise kindluslinna enam kui 2000 aastat tagasi rajas. Minu jaoks kõige huvitavam fakt on aga tõsiasi, et Alexandrias asus üks vanaaja seitsmest maailmaimest, täpsemalt siis Pharose tuletorn. Inglise keeles kutsutakse seda tihti küll Alexandria tuletorniks. Tõsi, tuletorni enam tegelikult ei eksisteeri, nagu pea mitte ühtki antiikaja maailmaimedest. Ainus tänaseni säilinud selle ajastu maailmaimedest on Cheopsi püramiid Gizas, Kairo eeslinnas. Päevareis Alexandrisse oli mu jaoks aga siiski märgilise tähendusega, olles kolmas vanaaja maailmaime asukoht, kuhu oma jalaga astusin.

Tänavapilt, taamal suur Egiptuse lipp
Kaunis Alexandria 

Tänane Alexandria on väga erinev sellest taktikalisest kindlusest, milleks ta loodi. Modernne Alexandria on kogu Aafrika mandri üks suurimaid linnasid ja suuruselt teine linn Egiptuses. Samuti on see oluline turismisihtkoht, olles üksaegu armastatud nii välismaalaste kui siseturistide poolt. Välismaalasena oli hästi mõnus päevaks põhjarannikule sõita ja õhtuks Kairosse naasta. Hommikusele bussile läksime juba hästi varakult, kuskil kella 7 ajal, kui Kairo suures osas veel ööunes on. Egiptlased on hommikuti mõnusalt laisad ja eelistavad oma tegemisi pigem õhtusse jätta. Samas see tähendab, et minu ametnikust sõber Youssef peab vahel kuni kella kaheni öösel valitsuse koosolekutel istuma, et seejärel järgmisel hommikul jälle enam-vähem viisakal ajal kontoris olla. Aga varahommikul liikumine mulle meeldis, sest linn oli alles tühi ning isegi kaupmehed ei olnud jõudnud oma tänavaputkasid ja müügikohti veel üles seada.

Sõit Kairost Alexandriasse võib võtta aega kahest tunnist kuni viie tunnini, keegi ei tea päris täpselt. Oleneb liiklusest, kellaajast, ilmast ja bussijuhi tujust. Rongidega on üldjuhul natuke lihtsam. Need küll sõidavad harvemini, kuid see-eest kindlama graafiku järgi. Kuna minu ja Nora hotell oli aga jalutuskäigu kaugusel ühest peamisest bussijaamast, siis oli loogiline valik veeta vähe rohkem aega bussis muusikat kuulates, kui et Kairo liikluses raha ja närve kulutada rongijaama leidmisele.

Keskpäevane Alexandria võlus meid oma suvise meeleoluga. Vahemere äärne kuurortlinn tundus oluliselt soojem kui tuuline Kairo. Soojakraade oli jaanuarikuus seal ikka julgelt üle 20 ning peagi hakkas päike meile lausa liiga tegema. Ega polnud midagi, kohalikest naistest õppust võttes tuli juuksed salliga turbanisse siduda ning end jaanuarikuu kuumuse eest kaitsta.

Värvilise pearätiku, päikeseprillide ja kuldsete kõrvarõngastega improviseeritud päikesekaitset demonstreerimas
Moenäide kõrvetava päikese all… no tähendab, sellel konkreetsel pildil küll tanklas sõbrannat ootamas. 

Linn ise jättis aga tõeliselt sümpaatse ja elava mulje. Meil küll ka vedas, sest külastus kukkus täpselt reedese päeva peale, mis on islamimaailma ainus nädalavahetuse päev. See tähendab, et inimesed käivad mošees ja veedavad ülejäänud päeva perega värskes õhus aega veetes ja piknikku pidades. Praegu on muidugi kummaline kirjutatagi, et olid ajad, mil õues suurtes seltskondades pikniku pidamine oli mitte ainult lubatud, vaid lausa normaalsus 🙂

Kohalikud perekonnad mereäärses pargis aega veetmas
Üks paljudest Alexandria parkidest reedesel pärastlõunal

Alexi kilomeetrite pikkune promenaad oli ideaalseks müügipaigaks tänavatoidulettidele, kust sai osta nii klassikalist grillitud maisi, erinevaid mereande, pähkleid ja hoidiseid kui ka kõikvõimalikes värvides jäätist. Hotellid paistsid jaanuaris küll tühjalt seisvat, kuid promenaad ja ümberkaudsed pargid olid tihedalt rahvamasse täis. Kaunis Lõuna-Euroopalik arhitektuur vahetus iga paari kvartali tagant kõrgete slummidega, ümbritsemas kullaga ehituid kauneid mošeesid. Alexandrias oli palju kontraste ja vähemalt madalhooajal pigem üsna vähe teha, kuid päevareisina oli see tõesti mõnus vaheldus Kairo mürale.

Kõrghoonetevaheline värviline elu kohalikus slummis
Midagi Alexandria elamurajooni ja slummi vahepealset

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Back to Top