Susanna On the Go
Päevad Harvardis

Päevad Harvardis

Kuigi mu Bostoni lugude ilmumine on siin blogis veninud nagu hilissügisesed koolipäevad, tahan teile siiski rääkida oma kunagise unistuse täitumisest ja Bostonis „elades“ pidevalt Harvardi vahet käimisest. Harvardi ülikool, üheselt mõistetav hariduse ja elitismi sümbol vast kogu maailmas, käib ilmselt iga noore akadeemiku unistustest vähemalt korra läbi. See oli kindlasti 15-aastase Susanna unelm ja, olgem ausad, on seda ka 25-aastase Susanna jaoks.

Tehniliselt ei asu Harvardi peamine linnak mitte Bostonis, vaid hoopis Cambridge’s. Cambridge’i lahutab Bostonit vaid Charles’i jõgi, mille silla pealt ületamine võtab ühistranspordiga aega 5 minutit ja jalgsi ligikaudu 15 minutit. Seega on linnad tõeliselt üksteisega põimunud ja esimest korda Cambridge’s käies ei saanud ma arugi, et olin teise linna jõudnud. Cambridge oli minu jaoks muideks oluliselt sümpaatsem ja kodusem kui Boston. Samas hästi laias laastus koosneb linn sisuliselt kahest ülikoolist, täpsemalt siis MIT ja Harvardi ülikoolidest ja nende hiiglaslikest linnakutest. Kui ma ohkasin juba oma ülikooli UMASSi kohta, et meeletusuures linnakus lausa eraldi bussiliinid on, siis Cambridge oma campustega polnud absoluutselt võrreldavgi.

Päikeseloojang vaatega üle Charles'i jõe Bostoni poole. Vaikne suveõhtu.
Boston üle jõe MIT juurest
Hilisõhtune Cambdrige ja MIT elamuhooned
Hilisõhtune Cambdrige

Kuna mul erilisi tehnika-alaseid ambitsioone pole, siis MIT, mis paljude mu kaasõpilaste käed-jalad värisema pani, minus väga suuri emotsioone ei tekitanud. No kui välja arvata meeletu aukartus, mida peakski maailma kõige parema ülikooli ees tundma. Kui esimest korda aga pool päeva vabaks saime ja koos paari sõbraga Harvardi ülikooli pealinnaku juures metrootrepist üles tulime, siis tuli klomp ikka kurku küll. Kõrgete väravatega ümbritsetud punastest tellistest ülikoolilinnak, pühendatud maailma kõige teravama mõistusega tudengitele, teadlastele, tulevastele poliitikutele, maailmamuutjatele… Ülikooli väravatest sisse astumine tundus lausa niivõrd ikooniline hetk olevat, et jäädvustasime oma esimesed sammud Harvardi pühitsetud pinnal.

Milline see Harvardi ülikool siis oli? No ma võiksin ju öelda, et täiesti tavaline hoonete kompleks, mille vahel lihtsalt tavapärasest veidi enam turiste ringi liigub, aga see ei oleks sugugi tõene. Tegu on meeletult rikka ajalooga ülikooliga, mille suursugusust on osatud suurepäraselt ka visuaalselt hoida. Minu jaoks oli Harvard, eriti ülikooli siseõu, tõeline puhkekoht. Hing lihtsalt puhkas, olles ümbritsetud enam-vähem maailma kõige targemate inimestega, eksole. Ja mina polnud ainus, kes puhkas. Inimesed lebasid hoovimurul, sõid jäätist, lugesid raamatuid, vestlesid pereliikmetega, tegid lõunauinakut. Ka minu jaoks sai Harvardi raamatukogu esine terve linna parimaks lugemispaigaks — kui mitmeid kordi sõitsin ma ekstra Bostonist Cambridge’i lihtsalt selleks, et trepiastmetel Türgi ajalugu või Kreeka filosoofiat lugeda! (Tegu on retoorilise küsimusega – reaalsuses ma neid kordi kokku ei lugenud, aga minu vabad hetked läksid ikkagi väga suures osas Cambridge’i alla.)

Harvardi sisehoov päikselisel suvepäeval
Harvardi muinasjutuline sisehoov
Linna parim lugemiskoht; Harvardi raamatukogu esine ja käes raamat Türgi ajaloo kohta
Linna parim lugemiskoht; Harvardi raamatukogu esine

Ülikoolihoonetesse sisse aga ei pääsenud. Ainus külastajatele avatud hoone oli keemia ja reaalainete maja, mis nägi seespoolt välja nagu nõukaaegne gümnaasium – pikad kollased koridorid ja vähe naturaalset valgust. Küll aga oli seal eksponaadina väljas üks maailma esimesi programmeeritavaid arvuteid, mis oli mõõtudelt niivõrd mahukas, et ei tahtnud hästi pildilegi ära mahtuda. Keemia hoone ees oli aga väike tänavatoidupark, täis huvitavaid food truck’isid. Minu silmad läksid särama Ben & Jerry’s auto peale, mis kuumadel suvepäevadel purskkaevu ääres istudes marjaks ära kulus.


Kuigi ülejäänud hooned olid tinglikult külastajatele suletud, õnnestus meil paari sõbraga siiski käia nii ühikahoones, teatrihoones kui söögisaalis. Kaks viimast olid i-m-e-l-i-s-e-d, tõeliselt suursugused Harry Potteri stiilis lühtrite ja vitraažidega ajaloolised paigad. Pilte eriti pole, sest pidime ekstra madalat profiili hoidma.
Minu programmi poolt korraldatud õppevisiidi raames külastasime aga Bostonis asuvat Harvardi meditsiinilinnakut, kus kohtusime paari doktorandiga ja käisime laborantide tööga tutvumas. Nad rääkisid hullumeelseid lugusid: kuidas olid kunagi leidnud külmkapist siltideta viirushaiguse ja muud sarnast.

Harvardi peamine raamatupood. Sambad, Harvardi embleemid ja lugematud riiulid raamatuid.
Veritas. Mu lemmik raamatupood, mis rahakotile haiget tegi.
Keerdtrepid Harvardi raamatupoes
Lemmikud keertrepid!


Kuigi esmapilgul tundus, et Harvardi pealinnakut eraldab ülejäänud Cambridge’st raudaed, siis üsna peagi selgus, et nii lihtne asi siiski pole. Nimelt laiusid ülikooli hooned veel mitmed kvartaleid edasi — võisime jalutada pool tunnikest linnas ringi ja olime endiselt Harvardis! Kuna tegu on meeletult suure ülikooliga, siis kooli enda majutushooned (mitte vaid ühikad, vaid ka suured kortermajad, kus elavad ainult Harvardiga seotud perekonnad!) hõivasid väga suure osa linnast enda alla. Seega oli ülikooli linnak nagu päris linn, koos poodide, baaride, restoranidega, muuseumide, spordiklubidega. Eks Harvardi baarides käimine oli ka täiesti eraldi kogemus; eelkõige sellepärast, et noh, Harvardi ülikool ja baarid…

Lisaks võitsid minu südame imelised raamatupoed, mis ülikooli iga külje pealt ümbritsesid. Kahjuks sai raamatupoodides terve mõistus võitu ning pagasipiirangutele mõeldes hoidsin oma rahakotti vägisi tagasi. Lõpuks tõin Harvardi campusest tagasi vaid mõned üksikud raamatud ja lauamängud. Lisaks paar omaenda ülikoolist ja mõned Amazonist tellitud raamatud ja mõned muuseumidest ostetud raamatud ja… 

Kokkuvõttes oli Harvardi ülikooli ja maailma hariduseliidi vahetu lähedus oluline osa kogu minu stipendiumiprogrammist – analüüsida maailma parimaid kõrgharidusnäiteid ja seejärel Harvardisse lugemina minema sobisid omavahel justkui valatult kokku. 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Back to Top