Susanna On the Go

Le Havre Normandia rannikul ja purjeseikluse algus

Pariisis hüppasime juba järgmisel hommikul bussi peale ja sõitsime täiesti Prantsusmaa serva, Ülem-Normandia rannikule Seine’i jõe suudmes. Seal asub Le Havre-nimeline linn, kust pidime järgmisel päeval minema seilama.

Öö veetmiseks kasutasime jälle Couchsurfingu abi ja leidsime endale toreda kesklinna-korteri ühes vanaaegses punase uksega puumajas. Meid võõrustas David, kes oli elanud paljudes linnades üle terve Prantsusmaa ning kelle tüdruksõber oli parasjagu jalgrattamatkal Hollandist Prantsusmaale. Tore on alati näha ja kuulda teistest seiklejatest.

dsc_0172dsc_0181

Le Havre on UNESCO maailmapärand, mis II maailmasõja ajal peaaegu täielikult hävitati ja seejärel üheainsa arhitekti kavandite järgi uuesti üles ehitati. Muuhulgas on just sealt saanud alguse ka impressionism, ning paljud tuntud teosed just sealsete vaadete põhjal maalitud. Üsna ebakultuurselt oli meie lemmikkoht aga hoopis linna rand, La Manche’i kaldal. Vesi oli loomulikult hirmus soolane, kuid rand asus jahi- ja reisisadama vahetus kauguses, nii et suurte laevade lainetes sai hüpata ja mängida ja sukelduda.

Huvitav oli näha ka reaalset tõusu  ja mõõna, mida meil Läänemere ei ole. Kui esimest korda ujuma minnes sai vaevalt kolm sammu astuda ja juba olid rinnuni vees, siis poolteist tundi hiljem end uuesti merre kastes võis sügavat vett otsima jäädagi. Hiljem selgus, et tõusud-mõõnad käivad siin 6-tunnise vahega ja veetase erineb kuni 8 meetri võrra!!!

Kui munakivi-rannal enam peesitada ei jaksanud, sai rannas nautida ka vägagi läänelikku melu vaaterataste, bumper car’ide, õnnemängude ja suviste kokteilide näol. Ka meie käisime vaaterattal sõitmas ja imetlesime vaateid. Lisaks sellele otsustasime ka mingi emotsiooni ael osta 18 (!!!) jäätist, mis oli muideks väga halb mõte. Kui kellelgi avaneb kunagi võimalus osta kahe peale 18 jäätist, siis… Teadke, et see pole lihtsalt mõistlik.

dsc_0176dsc_0173dsc_0198

Pärast mõnusat päeva rannas ja hommikusööki Davidiga oligi aeg oma kotid kokku pakkida ja otsida üles see, mille pärast olime Prantsusmaale üldse tulnud. Nimelt avanes meil mõlemal võimalus sõita kaasa Eesti STA purjeõppe jahi St. Iviga, kes oli kojusõidul ülemaailmselt purjesõiduvõistluselt The Tall Ships’ Races, kusjuures mille Eesti meeskond sel aastal taaskord ära võitis.
Meie ei osalenud mitte võistlusetapil, vaid niiöelda post-etapil Le Havrest Cuxhavenisse. Otsisime oma jahi üles ja seiklus võis alata!

 

One Response

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Back to Top