Susanna On the Go
Egiptuse külad: Vaikne külatänav Sharqias

Egiptuse külad

Enne kui oma Egiptuse postitusteseeria täiesti lukku panen, tahan teiega veel jagada ühte väga erilist kogemust. Kui mu sõber Youssef kuulis, et olen Kairosse tulemas — ja hea sõber, nagu ma olen, teatasin ma talle oma Egiptusesse tulemisest alles siis, kui juba Siinai-Kairo bussi peal istusin — hakkas ta turbokiirusel mulle ja Norale aegade parimat reisi kokku panema. Tema ülim entusiasm oli ühest küljest armas, kuid teisest küljest ka natuke ebamugav; mis puudutab reisiplaane, siis me Noraga võime mõlemad parajad kontrollifriigid olla ja Youssef paistis tahtvat kogu meie sõitu täienisti ise ära sisutada. Ja seda ta ka viimaks tegi. Aga…

Iisraeli-Egiptuse piir: rohkem jama kui asi väärt

Iisraeli-Egiptuse piir: rohkem jama kui asi väärt

Lähis-Ida ja piiriületused on minu jaoks saanud täielikuks õudusunenäoks ja kahjuks pean nentima, et seda ka põhjusega. Kahjuks Iisraeli-Egiptuse piir ei saanud ka erandiks. Nagu juba eelmises postituses mainisin, otsustasin sel korral Egiptusesse siseneda hoopis läbi Iisraeli, Eilati-Taba piiripunktist. Kuigi üldiselt mu reis ja Siinai mulle väga meeldisid, siis see mõttekäik oli siiski viga. Iisraeli-Egiptuse piiri ma rohkem ei ületaks, vähemalt mitte tänases poliitilises olukorras. Iisraelist Egiptuse poole minnes oli esimene etapp üsna lihtne. Iisraeli piirivalvuritel oli pigem hea meel näha meid riigist kiiresti väljumas. Passi keegi lapata ei soovinud, maksime ainult oma lahkumistasu (kuskil 25€ inimese kohta) ja oligi…

Kiiged, põrandapadjad ja unenäopüüdja kohviku terrassil, mis avanes otse Punasele merele

Siinai poolsaar – tükike paradiisi Punase mere ääres

Minu seekordne Egiptuse reis ei saanud alguse mitte Kairos, vaid hoopis Iisraelis. Ma olen isiklikult hästi suur odavlendude fänn ja seljakotireisidel kaldun üldiselt raha-aja kaalutlusel pigem rahaga koonerdamise ja ajaga priiskamise poole. Nii läks ka sel korral. Otsustasin 50€ eest lennata hoopis Eilatisse, Iisraeli Punase mere kuurortlinna ja seal üle maapiiri Egiptusesse edasi minna, sihiks Siinai poolsaar. Plaanil oli kaks suurt miinust. Esiteks, Egiptuse maapiiri ületamine tähendas seda, et olin edaspidi automaatselt keelatud sama passiga teistesse Lähis-Ida riikidesse sisenemast. Olen oma passi- ja viisasaagadest varem üsna palju kirjutanud, nii Iraani, USA kui Iisraeli valguses. Nüüd otsustasin aga selle sammu siis…

Egiptus: Päevareis Alexandriasse

Egiptus: Päevareis Alexandriasse

Kuna Kairos oli oodatust rohkem teha ja lõunasse Aswani ja Luxori poole me ei jõudnudki sõita, siis otsustasime Noraga, et enne mandri-Egiptusest lahkumist pidime veel vähemalt Alexandria ära nägema. Alexandria on ajaloolise tähtsusega linn Egiptuse põhjarannikul, Vahemere ääres. Linn sai oma nime Makedoonia vallutaja Alexander Suure järgi, kes troopilise kindluslinna enam kui 2000 aastat tagasi rajas. Minu jaoks kõige huvitavam fakt on aga tõsiasi, et Alexandrias asus üks vanaaja seitsmest maailmaimest, täpsemalt siis Pharose tuletorn. Inglise keeles kutsutakse seda tihti küll Alexandria tuletorniks. Tõsi, tuletorni enam tegelikult ei eksisteeri, nagu pea mitte ühtki antiikaja maailmaimedest. Ainus tänaseni säilinud selle ajastu…

Tänavapilt, taamal suur Egiptuse lipp

Kairo esmamuljed

Mõned nädalad tagasi alustasin oma Egiptuse lugusid reisi ühe tipphetkega — pulmakülastusega ja pruudi välja vihastamisega. Tegelikult möödus kogu reis siiski väga toredalt. Tegime ja nägime palju, sõitsime mitmeid tuhandeid kilomeetreid maha ning jõudsime vahepeal ka lihtsalt aja maha võtta ja puhata. Esialgne plaan oli Kairos ühe päevaga turismimagnetid läbi käia ja siis kiiruga linnast ajama panna. Egiptus on ju meeletult suur riik ja 10-päevase külastuse puhul tuleb kõvasti vaeva näha, et kõiki huvipakkuvaid kohti külastada. Kogu Egiptuse reisist tõotas tulla üks paremini planeeritud reise mu elus… ja see kõik lendas muidugi vastu taevast. Ootamatult sai Kairo üheks parimaks osaks…

Valge minibuss linnatänavatel

Egiptuse pulm: kuidas meid pulmast ära ei lastud

Jätkan pisikese järjeloona oma märtsikuist lugu sellest, kuidas ootamatult Egiptuses pulma sattusin. Nimelt viisid mu kohalikud sõbrad meid Kairost kolme tunni kaugusele külapulma. Kõik oli tore, kuni hakkas paistma, et me pruudi pealt liialt tähelepanu ära tõmbasime (kaks lahtiste juustega eurooplannat äärmiselt konservatiivses maapulmas… paistsime silma nagu võõrkehad) ja solidaarselt otsustasime tantsupõranda jätta, et noor pruut rambivalguses saaks olla. Siis algas aga õhtu järgmine tsirkus: nimelt oli kell üle südaöö ja paistis olevat hea aeg Kairosse tagasi pöördumiseks, sest järgmisel hommikul pidime juba linnast lahkuma ja Vahemere äärde Alexandriasse sõitma. Kaaslased vaatasid meile aga süüdimatult otsa ja teatasid, et nii…

Egiptuse pulm: kuidas ma pruudi välja vihastasin

Egiptuse pulm: kuidas ma pruudi välja vihastasin

Jah, ma tahaksin öelda, et viimased kuud on olnud sündmustevaesed, aga armukade Egiptuse pruut mu mälusilmas julgeb vastupidist väita. Pulma sattumine iseenesest oli üllatus nii mulle kui pruudile kui tõtt-öelda kõigile asjaosalistele. Ma läksin Egiptusesse pigem keelt praktiseerima, kui midagi muud. Lisaks mõnusale ringreisile ja parajatele immigratsioonijamadele (no ikka minu ja mu värvika passiga) veetsin ma pikema aja Kairos, kus mul olid mõned sõbrad ees ootamas. See on küll rahvusvahelise elu võlu — isegu hullumeelsed linnad nagu Kairo muutuvad üleelatavaks, kui tuttavad näod sind ringi sõidutavad ja kõige entusiastlikumate turistilõksude juurest eemale juhivad. Aga igatahes — pulm! Mina ja Nora,…

Back to Top