Susanna On the Go
Elust ja särtsust ja identiteedist

Elust ja särtsust ja identiteedist

Alates eelmisest märtsist on mul on olnud palju aega. Aega, et istuda iseendaga ja püüda aru saada, miks ma mitte midagi ei tunne. Miks ma tajun mingit suurt haigutavat tühimikku seal, kus kunagi oli kirjeldamatult palju rõõmu. Olen ju teilegi rääkinud, kuidas öörongidega mööda Iraani kõrbeid loksudes ja mitu kuud Ateenast Eestisse hääletades ja terve ühe suve Harvardis raamatuid lugedes olin ma maailma kõige õnnelikum inimene. No ma natukene olin See Tüdruk, kes võtab seljakoti ja vaatab, mis juhtub. Tähendab, ma olingi see tüdruk – täiuslikult vaba, muretu, usaldav. No vahel leidsin end kiirteel kastiauto pagasilaost, aga kõik oli seiklus….

Back to Top