Susanna On the Go

Autostop Hispaanias – kõige keerulisem hääletamiskogemus!

Iga kogenud hääletaja teab, kuidas Euroopas hääletamisregioonid jagunevad. Skandinaavias on keeruline, Baltikum ja Poola on kui paradiis, Kesk-Euroopa on üsna lihtne ning Lõuna-Euroopa pea võimatu. Selles vallas on Euroopa kõige kurikuulsam riik kindla peale Hispaania. Millal iganes reisijad kokku saavad ja hääletuskogemusi jagavad, on üks kindel: Hispaania on kõige kirutum riik Euroopas. Mind see aga loomulikult ei morjendanud – olen ju varemgi pikki päevi maanteede ääres veetnud, kusjuures ilma erilisse meeleheitesse langemiseta. Nii otsustasime ka seekord Hispaaniat väisates enda õnne proovida ning hääletades Madridist Granadasse liikuda. Nende kahe linna vahemaa on ligi kaudu 500 km, seega üsna pikk ots. Küll…

Armeeniast Gruusiasse – transport ja muljed

Armeeniast Gruusiasse – transport ja muljed

Armeenia ja Gruusia vahet sõitmine on lihtne, ent parasjagu ajamahukas. Et hilisõhtul Tbilisisse jõuda, pidime juba ennelõunal Jerevani bussijaama minema. Kaukaasias ei ole kellaajad eriti olulised, bussid väljuvad siis kui need täis saavad. Tegelikult seal meie traditsioonilisi 50-kohalisi busse ei kasutatagi, kõige populaarsemad sõiduvahendid on hoopis marsrutkad, ehk marsruuttaksod. 9-kohalised minibussid korjavad peale kõik bussijaama tulijad ja väljuvad alles siis, kui kohad täis saavad. Hind öeldakse enam-vähem näo järgi ja raha tuleb lihtsalt bussijuhi kätte anda. Kui raha eest pileti vastu saad, on eriti hästi läinud. Gruusia-Armeenia marsruuti sõites tuleb välja käia 30GEL/10€ ja vastupidi 7000 AMD/13€.

kogemata kaukaasias / trans-caucasian öörong

Kell oli 21.25. Vaatamata kõigi kohalike soovitusele, olin siiski otsustanud öörongiga riigist lahkuda. Ma ei otsinud mugavust, tahtsin hoopis kogemust ja emotsioone. Ja üksindust. Olin napilt jõudnud mäe pealt rongijaama, saanud viimase hetke pileti kõige madalamasse klassi ja hüppanud perroonilt läbi rongiukse. Kallistasime-musitasime saatma tulnutega ukse peal, nemad perroonil ja mina rongil. Hakkasime liikuma, perroonil veel lehvitati, naeratati, joosti rongile järgi… Üks maailma ilusamaid hüvastijätte. Vagun oli peaaegu tühi, kuid õnneks rääkisid kaks noort naist inglise keelt ja aitasid mul end sisse seada. Magasime kõik läbikäidavates usteta platskaartides, magamisasemeks õrnalt polsterdatud pingid, kuhu sai peale panna madratsi, padja ja konduktori…

kogemata kaukaasias / väike kultuurišokk

Minu esimene sõit Kaukaasiasse algas paaripäevase varuga. Tahtsin nautida teekonda ja olemist, et võtta sõidust maksimum. Üksi reisimine meeldib mulle väga, ent Kiiev-Tbilisi lennul sain väikese kultuurišoki – nimelt olin lennukis peaaegu ainus naine. Tagapool oli neid veel mõni üksik, ent minu vaateväljas, ees, taga ja kõrval istusid ainult mehed, kes kõik tundusid natukene ähvardava pilguga olevat. Reisinud varemgi Ida-Euroopas, olen kokku puutunud kultuuridega, kus naistel polegi sobilik kodustki välja minna. Kartsin juba, et nii on see ka Kaukaasias ning olen enne kohalejõudmist juba nende kultuuritavadest üle astunud. Hiljem aga selgus, et see oli pigem naljakas juhus ning võisin ka…

seiklused Venemaal / Karjala saared

Nädalavahetusel pakkisime koos oma supervõõrustajatega seljakotid ja seadsime end teele. Sõitsime kõige varasema rongiga Kuznechnoe-nimelisse väikelinna. Rongisõit võttis aega 3 tundi, mille jooksul saime vist küll kõik maailma pingil-magamise-asendid läbi proovida. Aeg-ajalt kõndisid vagunitest läbi suurte kottidega babuškad, kes reisijatele valju häälega vett, maiustusi ja laste mänguasju pakkusid. Kuznechnoes tegime väikese pausi, sõime tillukeses hütis käsitsi valmistatud pirukaid ja asusime jälle teele. Jalutasime läbi linna, pikalt mööda maanteed ja üle kaevanduste, kuni viimaks jõudsime Ladoga järve äärsesse puhkekeskusesse. Laenutasime aerupaadi, pakkisime end koos oma kompsudega sisse ja seal me olimegi! Euroopa suurima järve peal, ajaloolises Karjala piirkonnas, mis meis ilusaid ja…

Back to Top